跳转到内容

附錄:愛沙尼亞語變格

維基詞典,自由的多語言詞典

本頁面概述了愛沙尼亞語的變格類型,並協助編輯者找到正確的名詞、形容詞變格表模板。

編號系統基於2018年版《正寫法詞典》(Õigekeelsussõnaraamat)

一般注意事項

[编辑]
  • ` 表示標記的音節長度為超長音 /ː/(vòodi /ˈvoːdʲi/),與長音 /ˑ/ 相對。例如,riik 的變格應該如下所示:
單數 複數
主格 rìik riigid
屬格 riigi rìikide
部份格 rìiki rìike, rìikisid
向格 rìiki rìikidesse
riigisse
內格 riigis rìikides
離格 riigist rìikidest
向格 riigile rìikidele
附格 riigil rìikidel
奪格 riigilt rìikidelt
轉格 riigiks rìikideks
終格 riigini rìikideni
樣格 riigina rìikidena
缺格 riigita rìikideta
伴格 riigiga rìikidega
注意:灰色欄位表示弱級,受子音變化影響的形式;其餘形式表示強級。
  • 下一節的表格僅顯示主要形式(主格單數、屬格單複數、部份格單複數,以及向格單複數)。其他可預測的詞尾可見下表:
詞尾 單數 複數
主格(複數) -d - 屬格單數
長向格 -sse 屬格單數 屬格複數
內格 -s
離格 -st
向格 -le
附格 -l
奪格 -lt
轉格 -ks
終格 -ni
樣格 -na
缺格 -ta
伴格 -ga
  • 賓格總是與屬格單數和主格複數相同,分別對應單數和複數形式。

ÕS 2018編號

[编辑]
類型 單數 複數 維基詞典
條目
主格 屬格 部份格 向格 屬格 部份格 向格
1 ohutu ohutu ohutut ohutusse ohutute ohutuid ohututesse ohutuisse 54
e vèski vèski vèskit vèskisse vèskite vèskeid vèskitesse vèskeisse
2 õpik õpiku õpikut õpikusse õpikute õpikuid õpikutesse õpikuisse 171
e minut minuti minutit minutisse minutite minuteid minutitesse minuteisse
3 vaher vàhtra vàhtrat vàhtrasse vàhtrate vàhtraid vàhtratesse vàhtraisse 3
e tanner tàndri tàndrit tàndrisse tàndrite tàndreid tàndritesse tàndreisse
4 ase aseme aset asemesse asemete asemeid asemetesse asemeisse 6
5 liige lìikme liiget lìikmesse lìikmete lìikmeid lìikmetesse lìikmeisse 4
e kallis kàlli kallist kàllisse kàllite kàlleid kàllitesse kàlleisse
6 mõte mõ̀tte mõtet mõ̀ttesse mõtete mõ̀tteid mõtetesse mõ̀tteisse 21
7 kallas kàlda kallast kàldasse kallaste kàldaid kallastesse kàldaisse 13
e rukis rùkki rukist rùkkisse rukiste rùkkeid rukistesse rùkkeisse
8 küünal kȕünla küünalt kȕünlasse küünalde kȕünlaid küünaldesse kȕünlaisse 5
9 katus katuse katust katusesse katuste katuseid katustesse katuseisse 26
10 soolane soolase soolast soolasesse soolaste soolaseid soolastesse soolaseisse 19
11 harjutus harjutuse harjutust harjutusse harjutusesse harjutuste harjutusi harjutustesse (harjutusisse) 38
12 oluline olulise olulist olulisse olulisesse oluliste olulisi olulistesse (olulisisse) 24
13 sùur suure sùurt sùurde suuresse suurte sùuri suurtesse (suurisse) 15
14 ùus uue ùut ùude uuesse uute ùusi uutesse (uusisse) 6
15 käsi kȁe kȁtt kȁtte kȁesse käte käsi kätesse (käsisse) 6
16 pere pere peret pèrre peresse perede peresid peredesse 36
17 elu elu elu èllu elusse elude elusid eludesse 36
e kivi kivi kivi kìvvi kivisse kivide kive kivisid kividesse (kivesse) 2
i pesa pesa pesa pèssa pesasse pesade pesi pesasid pesadesse (pesisse) 3
u saba saba saba sàppa sabasse sabade sabu sabasid sabadesse (sabusse) 12
18 nägu nȁo nägu nȁkku nȁosse nägude nägusid nägudesse 9
e tuba tòa tuba tùppa tòasse tubade tube tubasid tubadesse 1
u sõda sõja sõda sõ̀tta sõjasse sõdade sõdu sõdasid sõdadesse (sõjusse) 3
19 seminar seminari seminari seminari seminarisse seminaride seminare (seminarisid) seminaridesse (seminaresse) 65
20 süli süle süle sȕlle sülesse sülede sülesid süledesse 1
21 jõgi jõ̀e jõge jõ̀kke jõ̀esse jõgede jõgesid jõgedesse 5
22 põ̀u põue põ̀ue põ̀ue põuesse põ̀uede põ̀uesid põ̀uedesse 4
e rìik riigi rìiki rìiki riigisse rìikide rìike rìikisid rìikidesse (riigesse) 150
i kȕlm külma kȕlma kȕlma külmasse kȕlmade kȕlmi kȕlmasid kȕlmadesse (külmisse) 59
u lèib leiva lèiba lèiba leivasse lèibade lèibu lèibasid lèibadesse (leivusse) 12
23 e pòiss poisi pòissi pòissi poisisse poiste (pòisside) pòisse pòissisid poistesse (pòissidesse) 2
i kòer koera kòera kòera koerasse koerte (kòerade) kòeri kòerasid koertesse (kòeradesse)
u hèin heina hèina hèina heinasse heinte (hèinade) hèinu hèinasid heintesse (hèinadesse)
24 puri purje pùrje pùrje purjesse pùrjede pùrjesid pùrjedesse 1
e tühi tühja tȕhja tȕhja tühjasse tȕhjade tȕhje tȕhjasid tȕhjadesse (tühjesse)
i oder odra òtra òtra odrasse òtrade òtri òtrasid òtradesse (odrisse)
u padi padja pàtja pàtja padjasse pàtjade pàtju pàtjasid pàtjadesse (padjusse)
25 õnnelìk ~liku ~lìkku ~lìkku ~likusse ~like (~lìkkude) ~lìkke (~lìkkusid) ~likesse (~lìkkudesse) 15
26 kòi kòi kòid kòisse kòide kòisid kòidesse 11
i idèe idèe idèed idèesse idèede idèid idèesid idèedesse (idèisse) 27

變格類型樹狀圖

[编辑]
注意:仍在開發中!
  • 用於分類變格類型的所有格變形式均指單數形式,除非另有說明。
  • 分格詞幹指分格單數的形式,不包括其詞尾"t"或"d"。
  • 就韻律而言,簡單詞通常其屬格形式有兩個(e.lu)或四個(se.mi.na.ri)非超長音節,或一個超長開音節取代前兩個非超長音節(màamùu.seu.mi)。其他模式的詞被視為複雜詞
  • ÕS系統中的次類型不包括在下表中:
    • e類型未列出,因為規則明確規律,屬格單數形式以"i"結尾的長詞在分格複數形式中變為"eid"。
    • e/i/u類型不相關,因為更重要的是詞是否有分格複數的短形式。這個短形式的結尾元音不影響變格模式。
  • 詞尾欄位使用的符號:
    • * (星號)表示不在標題欄位指定的形式上添加額外詞尾。
    • + (加號)表示將添加元音,但無法指定,因為會因情況而異。
    • - (減號),僅出現在"-s"中,表示屬格形式中會移除尾音"s"。
韻律 詞尾 變格 附加說明
屬格 分格詞幹 屬格 分格 類型 次類型
簡單 簡單 * * elu - 最簡單的變格模式,三個基本形式(主格/屬格/分格)完全相同
nägu 屬格通過弱化夾在元音間的子音而降級
t pere - 類似elu,但分格以"t"結尾;然而,屬格複數如elu一樣以"de"結尾
d kòi 末音節為超長開音節的詞的分格,以"d"結尾
e * süli - 類似elu,但屬格和分格的詞尾變為"e"
jõgi 類似nägu,但屬格和分格的詞尾變為"e"
d meri - 類似süli,但分格形式以"d"結尾,"e"被省略因而變為超長音
t sùur - 屬格以"e"結尾,分格以"t"結尾但無"e";其屬格複數詞幹為主格的弱形式
ùus 類似suur,但詞尾"s"在所有弱形式中消失
käsi 類似uus,但由於其簡單主格形式而有幾個細微差別
harjutus - 有短向格和分格複數;oluline也是如此,"n"變為"s"
i * seminar - 類似harjutus,但其短向格與其分格相同
複雜 + * rìik - 屬格降級並添加額外元音,分格升級為超長音
kòer 主格以齒擦音、鼻音或邊音結尾,其屬格複數詞幹為主格的弱形式
tühi 弱主格和屬格,以及升級分格
oder 類似tühi,但屬格中有省略
u -lìk 類似riik,但屬格複數透過反推弱化分格複數而來
複雜 複雜 * t ohutu - 韻律複雜詞的最簡單變格模式
+ õpik - 類似ohutu,當添加元音因而使末音節變為開音節時
vaher 當屬格中添加新元音時省略,使第一音節變為超長音
e katus 類似harjutus,但由於韻律複雜,短向格不適用;soolane也是如此,"n"變為"s"
-s kallas - 屬格升級為超長音;詞尾"s"被移除
+ küünal 當屬格中添加新元音時省略;屬格複數以"de"而非"te"結尾
簡單 * mõte 大多以"e"結尾,來自特殊歷史詞尾
me liige - "me"/"mne"取代"e"/"me"使屬格變為超長音;屬格複數遵循屬格單數
ase "me"直接附加到後方,因此不使屬格變為超長音

參見

[编辑]